LegalizeReform history
Kriminaalmenetluse seadustik
96 versions
· 2004-06-30 — 2025-12-21
2025-12-21
2025-12-31
2025-10-11
2025-07-05
2025-04-26
2024-12-31
2024-10-31
2024-06-30
2024-06-16
2024-03-31
2023-12-31
2023-08-31
2023-04-30
2023-03-31
2023-03-20
2023-03-10
2021-12-31
2021-07-14
2021-01-07
2020-12-31
2020-05-06
2019-12-31
2019-12-29
2019-06-30
2019-03-14
2019-02-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-09
2017-12-31
2017-10-31
2017-07-05
2017-06-30
2017-06-04
2017-03-31
2017-01-31
2017-01-09
2016-12-31
2016-08-31
2016-06-30
2016-05-29
2016-01-15
2015-12-26
2015-04-30
2015-03-28
2014-12-31
2014-07-12
2014-06-30
2014-05-30
2014-03-07
2013-12-31
2013-10-26
2013-08-31
2013-07-14
2013-05-31
2013-05-09
2013-04-29
2013-04-25
2013-03-31
2012-12-31
2012-11-12
2012-07-31
2012-07-08
2012-07-02
2012-04-09
2011-12-31
2011-08-31
2011-04-04
2010-12-31
2010-12-30
2010-06-17
2010-05-31
2010-02-28
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2008-12-31
2008-12-21
2008-07-27
2008-07-14
2008-06-30
2008-05-22
2008-01-01
2007-12-31
2007-07-13
2007-02-24
2007-02-17
2007-01-31
2006-11-17
2006-07-15
2006-05-24
2006-04-13
2005-12-31
2005-07-20
2005-02-28
2004-06-30
KrMS
original version
Text at this date
Changes on 2015-03-28
@@ -128,7 +128,7 @@
(2) Kohtuistungi avalikkuse piiramise käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel lahendab kohus määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel.
(3) Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk ning süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 mõistes.
(3) Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, asjatundja, ekspert, tõlk ning kannatanu ja süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 tähenduses.
(4) Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada.
@@ -226,6 +226,12 @@
(6) Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik võib esitada eriarvamuse. Riigikohtu otsusele lisatud eriarvamus avaldatakse koos kohtuotsusega.
##### § 23<sup>1</sup>. Kohtuametnik
(1) Asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, sealhulgas avalduse, taotluse või kaebuse käiguta jätmise määruse ja tähtaja andmise ning pikendamise määruse, võib teha ka vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädev kohtuametnik.
(2) Kohtulahendi koostamisel või vormistamisel võib kohus kasutada kohtuametniku abi.
##### § 24. Üldine kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maakohtus
(1) Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.
@@ -370,7 +376,7 @@
##### § 36. Juriidilisest isikust kahtlustatava ja süüdistatava osalemine kriminaalmenetluses
(1) Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi.
(1) Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi.
#### 5. jagu Kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik
@@ -378,7 +384,7 @@
(1) Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.
(2) Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi.
(2) Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused ja kohustused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi.
(3) Menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.
@@ -420,7 +426,7 @@
(1) Menetleja määrusega tunnistatakse tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga.
(2) Juriidilisest isikust tsiviilkostja osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik tsiviilkostja õigused ja kohustused.
(2) Juriidilisest isikust tsiviilkostja osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik tsiviilkostja õigused ja kohustused.
(3) Menetlustoimingus kohaldatakse tsiviilkostjale tunnistaja kohta sätestatut, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.
@@ -452,7 +458,7 @@
(1) Menetleja võib määrusega kriminaalmenetlusse kaasata kolmanda isiku, kui kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.
(2) Juriidilisest isikust kolmas isik osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kolmanda isiku õigused ja kohustused.
(2) Juriidilisest isikust kolmas isik osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme või pankrotihalduri kaudu, kellel on kõik kolmanda isiku õigused ja kohustused.
(3) Menetlustoimingus osalemisel, kriminaaltoimikuga tutvumisel ja menetleja kutsel ilmumata jäämisel kohaldatakse kolmandale isikule tsiviilkostja kohta sätestatut, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.
@@ -1972,7 +1978,7 @@
.
(3) Infosüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium. Infosüsteemi volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus.
(3) Infosüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium.
(4) võib infosüsteemi tööd korraldada määrusega.
@@ -2056,7 +2062,7 @@
##### § 134. Vahistamisest keeldumine ja vahistatu vabastamine
(1) Vahistamisest keeldumise põhjendamiseks teeb eeluurimiskohtunik või kohus vahistamisest keeldumise määruse.
(1) Vahistamisest või vahi all pidamise tähtaja pikendamisest keeldumise vormistab eeluurimiskohtunik või kohus määrusega.
(2) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, vabastab eeluurimiskohtunik või prokuratuur vahistatu määrusega.
@@ -2112,7 +2118,7 @@
##### § 137<sup>1</sup>. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega
(1) Kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda karistusseadustiku § 75<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka.
(1) Kahtlustatava, süüdistatava või prokuröri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus vahistatu nõusolekul asendada vahistamise kohustusega alluda karistusseadustiku § 75<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve all olemise aega ei loeta eelvangistuseks või kinnipidamiseks ning seda ei arvestata karistusaja hulka.
(1) Elektroonilisele valvele määratud tähtaja või karistusseadustiku §-s 75<sup>1</sup> sätestatud tähtaja saabumisel otsustab eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus edasise tõkendi kohaldamise.
@@ -2456,6 +2462,8 @@
(4) Heli- või videosalvestis lisatakse kriminaaltoimikule. Heli- ja videosalvestist hiljem parandada ei ole lubatud.
(5) Nooremale kui 14-aastasele tunnistajale ei tutvustata tema ülekuulamise videosalvestist või muu uurimis- või menetlustoimingu videosalvestist. Nimetatud salvestise võib jätta tutvustamata ka nooremale kui 18-aastasele tunnistajale.
##### § 151. Joonis
(1) Uurimistoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste näitlikustamiseks ning protokolli sisu selgitamiseks ja täiendamiseks võib lisada protokollile joonise.
@@ -2478,6 +2486,8 @@
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik keeldub protokollile alla kirjutamast või kui isik füüsilise puude tõttu ei ole suuteline alla kirjutama, tehakse protokollis keeldumise ja selle põhjuse või allkirja andmise võimatuse kohta märge, mille kinnitab uurimisasutuse ametnik.
(6) Nooremale kui 14-aastasele tunnistajale ei tutvustata tema ülekuulamise videosalvestise või muu uurimis- või menetlustoimingu videosalvestise põhjal koostatud protokolli. Nimetatud protokolli võib jätta tutvustamata ka nooremale kui 18-aastasele tunnistajale.
##### § 153. Kohtueelse menetluse kokkuvõte
(1) Kohtueelse menetluse kokkuvõttes märgitakse:
@@ -2770,7 +2780,7 @@
(2) Kutse lõpposa sisaldab teatist, mis täidetakse, kui kutse antakse isikule allkirja vastu üle. Teatises märgitakse kutse vastuvõtnud isiku nimi, tema allkiri kutse vastuvõtmise kohta, kutse kättesaamise kuupäev ning kutsutava äraolekul kutse vastuvõtnud isiku kohustus anda kutse kutsutavale esimesel võimalusel üle või teatada kutsujale kutse edastamise võimatusest. Kutse vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kutse kättetoimetaja kutse lõpposas olevale teatisele märke, mida kinnitab oma allkirjaga.
(3) Kui isik kutsutakse menetleja juurde käesoleva seadustiku §-s 164 sätestatud korras, märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatisele telefoni, faksi või muu sidevahendi number, millel on kutse edastatud.
(3) Kui isik kutsutakse menetleja juurde käesoleva seadustiku §-s 164 sätestatud korras, märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatisele telefoni või muu sidevahendi number, millel on kutse edastatud.
##### § 163<sup>1</sup>. Isiku väljakutsumine üldmenetluses maakohtus
@@ -2790,7 +2800,7 @@
##### § 164. Kutse kättetoimetamise üldkord
(1) Isik kutsutakse uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega.
(1) Isik kutsutakse uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse telefoni või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega.
(2) Kui on alust arvata, et isik hoidub kõrvale menetleja juurde ilmumisest, või kui isik on avaldanud soovi saada kutse kirjalikult, kutsutakse ta uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse kirjaliku kutsega.
@@ -2892,6 +2902,8 @@
2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.
(3) Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.
### 7. peatükk KRIMINAALMENETLUSE KULUD
#### 1. jagu Kriminaalmenetluse kulude liigid
@@ -3048,13 +3060,13 @@
(1) Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.
(2) Kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.
(2) Kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.
##### § 186. Menetluskulude hüvitamine kassatsiooni- ja teistmismenetluses
(1) Kui kassatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 361 punktides 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.
(2) Kui kassatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 361 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kui kassatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.
(1) Kui kassatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 361 lõike 1 punktides 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.
(2) Kui kassatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 361 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides kassatsioon on esitatud. Kui kassatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.
(3) Teistmisavalduse rahuldamata jätmise korral võib menetluskulude hüvitamise panna avaldajale.
@@ -3062,7 +3074,7 @@
(1) Määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik.
(2) Kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.
(2) Kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku huvides, otsustatakse määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel, juhindudes käesoleva seadustiku §-des 180–184, 187<sup>1</sup> ja 188 sätestatust.
##### § 187<sup>1</sup>. Menetluskulude hüvitamine konfiskeerimismenetluses
@@ -3230,11 +3242,11 @@
3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõigetes 2 ja 5 sätestatut;
4) mitte tarvitada narkootikume ja alluda ettenähtud sõltuvusravile;
4) läbida sihtotstarbeline sotsiaalprogramm või alluda ettenähtud sõltuvusravile ning mitte tarvitada narkootikume;
5) osaleda sotsiaalprogrammis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud, välja arvatud punktis 4 nimetatud kohustuse puhul, mille täitmisel lähtutakse karistusseadustiku § 69<sup>2</sup> lõikes 5 sätestatud minimaalsest sõltuvusravi tähtajast.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud kohustuste täitmise tähtaeg ei või olla pikem kui kaheksateist kuud.
(4) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
@@ -3280,7 +3292,7 @@
(4) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.
(5) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
(5) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega.
(6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud alusel oma määrusega uuendada.
@@ -3366,7 +3378,9 @@
3) kannatanule või tema esindajale;
4) tsiviilkostjale või tema esindajale.
4) tsiviilkostjale või tema esindajale;
5) kolmandale isikule või tema esindajale.
(2) Kui kriminaalasjas on kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, teavitab menetleja kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.
@@ -3492,7 +3506,7 @@
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uurimisasutustele toimetavad kohtueelset menetlust ka:
2) Maksu- ja Tolliamet maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos, narkootilise ja psühhotroopse aine üle piiri toimetamisega seotud kuriteos ning strateegilise kaubaga seotud kuriteos;
2) Maksu- ja Tolliamet maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos, narkootilise ja psühhotroopse aine üle piiri toimetamisega seotud kuriteos ning karistusseadustiku §-s 421<sup>1</sup> ettenähtud teos, välja arvatud juhul, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine või laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära, või relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele täielikult mittevastav tulirelv, ning karistusseadustiku §-s 421<sup>2</sup> ettenähtud teos, kui selle objektiks oli inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup või sellega seotud teenus;
3) Sõjaväepolitsei kaitseväeteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos;
@@ -3696,13 +3710,13 @@
##### § 221<sup>1</sup>. Andmete nõudmine narkomaanide sõltuvusravi ja seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamiseks
(1) Kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendada seksuaalkurjategijate kompleksraviga, võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi või kompleksravi kohaldamise vajalikkuse kohta.
(2) Kohus võib vajaduse korral nõuda narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamiseks vajalikke lisaandmeid. Juhul kui nendest andmetest või kohtupsühhiaatriaeksperdilt saadud arvamusest tulenevalt on vajalik, võib menetleja nõuda kohtuarstliku ekspertiisi tegemist.
(3) Kohtupsühhiaatriaekspert selgitab välja kahtlustatava või süüdistatava terviseseisundi ja koostab selle kohta ekspertiisiakti. Ekspertiisiakt esitatakse menetlejale kolmekümne päeva jooksul määruse saamisest arvates.
(4) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad pöörduda kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgse vangla kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus narkomaanide sõltuvusravi kohaldamise võimalikkuse kohta, lähtudes kahtlustatava või süüdistatava isikust, tema elutingimustest ja majanduslikust seisukorrast.
(1) Kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista vangistuse, mille võib asendada narkomaanide sõltuvusraviga või osaliselt asendada seksuaalkurjategijate kompleksraviga, võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt või kohtuseksuoloogiaeksperdilt arvamust kahtlustatavale või süüdistatavale sõltuvusravi või kompleksravi kohaldamise vajalikkuse kohta.
(2) Kohus võib vajaduse korral nõuda narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamiseks vajalikke lisaandmeid. Kui nendest andmetest või kohtupsühhiaatriaeksperdilt või kohtuseksuoloogiaeksperdilt saadud arvamusest tulenevalt on vajalik, võib menetleja nõuda kohtuarstliku ekspertiisi tegemist.
(3) Kohtupsühhiaatriaekspert või kohtuseksuoloogiaekspert selgitab välja kahtlustatava või süüdistatava terviseseisundi ja koostab selle kohta ekspertiisiakti. Ekspertiisiakt esitatakse menetlejale kolmekümne päeva jooksul määruse saamisest arvates.
(4) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad pöörduda kahtlustatava või süüdistatava elukoha järgse vangla kriminaalhooldusosakonna poole taotlusega anda arvamus narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi kohaldamise võimalikkuse kohta, lähtudes kahtlustatava või süüdistatava isikust, tema elutingimustest ja majanduslikust seisukorrast.
(5) Kriminaalhooldusametnik koostab arvamuse kolmekümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kriminaalhooldusametnikul on arvamuse andmiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ekspertiisiaktiga.
@@ -3904,7 +3918,7 @@
(4) Kui kahtlustatav või süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur nõustuvad lühimenetluse kohaldamisega kohtumenetluse käigus, esitab prokuratuur süüdistatava taotluse ja kriminaaltoimiku kohtule kohtuistungil.
(5) Süüdistatav võib lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest kohtulikul arutamisel, teeb kohus käesoleva seadustiku § 238 lõike 1 punktis 1 sätestatud lahendi.
(5) Süüdistatav ja prokuratuur võivad lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav või prokuratuur loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest kohtulikul arutamisel, teeb kohus käesoleva seadustiku § 238 lõike 1 punktis 1 sätestatud lahendi.
##### § 235.
@@ -3980,7 +3994,7 @@
3) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega;
4) kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja.
4) kui sellega ei nõustu kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik.
(3) Süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus.
@@ -4004,9 +4018,9 @@
(2) Kui prokuratuur nõustub kokkuleppemenetluse kohaldamisega, teeb ta käesoleva seadustiku §-des 240 ja 243 sätestatud toimingud. Kui prokuratuur kokkuleppemenetluse kohaldamisest keeldub, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
##### § 243. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll
(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse:
##### § 243. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt ja kolmandalt isikult saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll
(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tsiviilkostjalt või kolmandalt isikult saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse:
1) protokolli koostamise aeg ja koht;
@@ -4014,23 +4028,23 @@
3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;
4) tsiviilkostja nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus ning töökoht või õppeasutus;
5) märge selle kohta, kas tsiviilkostjale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;
6) tsiviilkostja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamisega.
(2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ja tsiviilkostja.
(3) Tsiviilkostjal ei ole õigust loobuda antud nõusolekust.
4) tsiviilkostja või kolmanda isiku nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus ning töökoht või õppeasutus;
5) märge selle kohta, kas tsiviilkostjale või kolmandale isikule on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;
6) tsiviilkostja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamise ja tema vastu esitatud kannatanu tsiviilhagiga;
7) kolmanda isiku nõusolek tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste kohta tehtava otsustusega.
(2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ja tsiviilkostja või kolmas isik.
(3) Tsiviilkostjal ja kolmandal isikul ei ole õigust loobuda antud nõusolekust.
##### § 244. Kokkuleppemenetluse läbirääkimised
(1) Pärast käesoleva seadustiku §-s 243 nimetatud protokolli koostamist alustab prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsjaga läbirääkimisi kokkuleppe koostamiseks. Läbirääkimiste alguses tutvustab prokuratuur kahtlustatavale või süüdistatavale tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.
(2) Kui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest.
(3) Kui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja ei jõua kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses või karistuse liigis ja määras kokkuleppele, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
(3) Kui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja ei jõua käesoleva seadustiku § 245 lõikes 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.
(4) Kokku ei või leppida raskemat karistust kui 18 aastat vangistust.
@@ -4058,7 +4072,11 @@
9) karistuse liik ja määr;
10) konfiskeerimisele kuuluv vara.
10) konfiskeerimisele kuuluv vara;
11) süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi alus ja ese;
12) süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana.
(2) Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kuriteo eest, märgitakse kokkuleppes iga karistuse liik ja määr ning üldkaristuse liik ja määr.
@@ -4308,6 +4326,8 @@
2) et otsustada süüdistusakti prokuratuurile tagastamine, kui süüdistusakt ei ole käesoleva seadustiku § 154 nõuete kohane;
2<sup>1</sup>) kui kaitseakt ei vasta käesoleva seadustiku § 227 lõikes 3 sätestatud nõuetele;
3) kriminaalasjas menetluse lõpetamise otsustamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud alustel;
4) üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks;
@@ -4360,6 +4380,8 @@
2) prokuratuurile süüdistusakti tagastamiseks, kui süüdistusakt ei vasta käesoleva seadustiku § 154 nõuetele;
2<sup>1</sup>) kaitseakti täiendamiseks või uue kaitseakti koostamiseks viie tööpäeva jooksul eelistungi toimumisest arvates, kui kaitseakt ei vasta käesoleva seadustiku § 227 lõikes 3 sätestatud nõuetele;
3) kriminaalmenetluse lõpetamiseks käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–6 loetletud juhtudel;
4) tõkendi kohaldamiseks või muutmiseks;
@@ -4476,41 +4498,21 @@
(6) Kohus võib kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilistest asjaoludest lähtuvalt muuta kuriteo kvalifikatsiooni, kui süüdistataval on olnud küllaldane võimalus ennast sellise kvalifikatsiooni vastu kaitsta. Vajaduse korral teeb kohus kohtumenetluse pooltele ettepaneku avaldada oma seisukoht kvalifikatsiooni kohta, mida süüdistusaktis ei käsitleta. Kohus peab andma pooltele võimaluse oma seisukoha avaldamiseks ka juhul, kui ilmnevad süüdistusaktis nimetamata karistust raskendavad asjaolud või asjaolud, mis tingivad mittekaristuslike mõjutusvahendite kohaldamise. Süüdistatava või kaitsja taotlusel kuulutab kohus kaitseõiguse tagamiseks välja vaheaja.
##### § 268<sup>1</sup>. Mitme kriminaalasja üheaegse arutamise keeld
(1) Üldkorras kriminaalasja arutava maakohtu kohtukoosseisu liikmed ei või enne selles asjas kohtuotsuse tegemist osaleda teise üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulikus arutamises.
(2) Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kõrvale kalduda järgmistel juhtudel:
1) kriminaalasja kohtulik arutamine tuleb vältimatult edasi lükata kauemaks kui üheks kuuks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel ning teise kriminaalasja arutamine üldmenetluses ei takista edasilükatud kohtuliku arutamise jätkamist käesoleva seadustiku §-s 15<sup>1</sup> sätestatud korras;
2) hiljem kohtusse saadetud kriminaalasjas süüdistatakse isikut alaealisena kuriteo toimepanemises;
3) hiljem kohtusse saadetud kriminaalasjas on süüdistatavale kohaldatud tõkendina vahistamine ja kohus peab vajalikuks jätkata nimetatud tõkendi kohaldamist;
4) eelnevalt menetlusse võetud kriminaalasjaga ühiseks menetluseks ühendamise eesmärgil;
5) hiljem kohtusse saadetud kriminaalasjas alustatakse kohtulikku arutamist vastavalt käesoleva seadustiku §-le 265<sup>1</sup>;
6) kriminaalasi on saadetud kohtusse psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluses;
7) käesoleva seadustiku §-s 276<sup>1</sup> või 276<sup>2</sup> sätestatud juhul;
8) kohtu esimehe kirjalikul loal kõrgendatud avaliku huvi korral, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust kõrvalekaldumine on õigusemõistmise huvides.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul võib teise kriminaalasja arutamist alustada, kui eelnevalt alustatud kriminaalasja kohtulik arutamine on edasi lükatud vähemalt ühel järgmistest alustest:
1) seoses kohtusse kutsutud isiku pikaajalise haigestumisega, kui asja arutamine ilma tema osavõtuta ei ole võimalik;
2) süüdistatav ei ole ilmunud kohtulikule arutamisele, tema toimetamine kohtusse ei ole võimalik mõistliku tähtaja jooksul ning puuduvad käesoleva seadustiku §-s 269 sätestatud alused kriminaalasja arutamiseks süüdistatava osavõtuta;
3) kriminaalasjas on tõendite kogumiseks vaja kasutada rahvusvahelist õigusabi;
4) kriminaalasjas on määratud ekspertiis;
5) kriminaalasjas on koostatud lepitusmenetluse rakendamise määrus.
(4) Kohtulik arutamine käesoleva paragrahvi tähenduses on kohtu tegevus, mis on sätestatud käesoleva seadustiku 10. peatüki jagudes 2–6.
##### § 268<sup>1</sup>. Kriminaalasja üldmenetluses arutamise terviklikkus
(1) Üldmenetluses kriminaalasja arutav maakohtu kohtukoosseis lähtub kriminaalasja arutamise planeerimisel terviklikkuse, järjestikkuse ja pikemate katkestusteta arutamise põhimõttest ning seab eesmärgiks jõuda kiiresti kohtulahendini.
(2) Kohus, lähtudes kriminaalasjade üldmenetluses arutamiseks koostatud ajakavast, leiab võimaluse paralleelselt arutada üldmenetluses arutamiseks kohtusse saadetud kriminaalasja, kui:
1) kriminaalasjas süüdistatakse isikut alaealisena kuriteo toimepanemises;
2) kriminaalasjas on süüdistatavale kohaldatud tõkendina vahistamist ja kohus peab vajalikuks jätkata nimetatud tõkendi kohaldamist.
(3) Üldmenetluses arutatava kriminaalasja kohtumenetluse vältimatul edasilükkamisel või kohtumenetluse ajakavas tekkinud arutamise vaheaegade tõttu on kohtul õigus alustada teise üldmenetluses arutamiseks kohtusse saadetud kriminaalasja arutamist, kui see ei kahjusta eelmise asja kohtuliku arutamise ajakava. Samuti on arutatava kriminaalasja kohtumenetluse vältimatu edasilükkamise korral kohtul õigus alustada järgmise üldmenetluses arutamiseks planeeritud kriminaalasja arutamist selle ajakava kohaselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud põhjustel alustatud teise kriminaalasja kohtuliku arutamise võib kohus viia lõpule paralleelselt eelnevalt alustatud kriminaalasja kohtuliku arutamisega, seades kõigis arutatavates kriminaalasjades eesmärgiks jõuda kiiresti kohtulahendini.
(5) Kohus ei ole seotud kriminaalasjade kohtusse saabumise järjekorraga, vaid kriminaalasja tervikliku arutamise ja viivitusteta kohtulahendini jõudmise eesmärgil on kohtul õigus asuda arutama saabumise järjekorrast sõltumata kriminaalasja, võttes arvesse arutamisele võetava kriminaalasja mahukust.
##### § 269. Süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest
@@ -4708,7 +4710,9 @@
(3) Pärast prokuröri esinemist küsib kohtunik, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud ja kas ta tunnistab end süüdi. Seejärel teeb kohtunik kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud.
(4) Kui kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi, teeb kohus teatavaks selles esitatud nõude.
(4) Kui kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi, teeb kohtunik kannatanule või tema esindajale ettepaneku anda ülevaade tsiviilhagist ja seda kinnitavatest tõenditest, mida prokuröri avakõnes ei käsitletud, või avaldab ise tsiviilhagi.
(5) Pärast kannatanu või kannatanu esindaja esinemist või tsiviilhagi avaldamist kohtu poolt teeb kohtunik süüdistatavale, kaitsjale, tsiviilkostjale ja tsiviilkostja esindajale ettepaneku anda arvamus, kas tsiviilhagi on põhjendatud.
##### § 286. Tõendite uurimise järjekord
@@ -5190,7 +5194,7 @@
5) asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed;
5<sup>1</sup>) riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine.
5<sup>1</sup>) riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine;
6) õigeksmõistetule kriminaalmenetlusega tekitatud kahju suurus;
@@ -5212,7 +5216,7 @@
2) teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab käesoleva seadustiku §-s 318 sätestatud edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust;
3) selgitab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul;
3) selgitab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, ja selgitab selle õiguse kasutamise soovist teatamise tagajärgi käesoleva seadustiku § 319 lõike 1 teise lause kohaselt.
(6) Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.
@@ -5238,7 +5242,7 @@
##### § 317. Kohtuotsuse koopia ja väljatrüki andmine
(1) Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk.
(1) Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa kohtuotsuse kuulutamisest.
(2) Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist.
@@ -5270,25 +5274,23 @@
##### § 319. Apellatsioonitähtaeg
(1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel.
(2) Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.
(3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
(1) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.
(2) Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
(3) Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
(4) Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
(4) Apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.
(5) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
(6) Kohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb kohus määruse.
(7) Kui kohtutoimik on enne tähtaja ennistamise taotluse esitamist ringkonnakohtusse edasi saadetud, otsustab tähtaja ennistamise ringkonnakohus.
##### § 320. Kohtutoimiku väljastamise lubamatus ja toimikuga tutvumine
(1) Apellatsioonitähtaja jooksul on kohtutoimik maakohtus ning seda ei väljastata.
(5) Apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.
(6) Kui kohus kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
(7) Ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse.
##### § 320. Kohtutoimiku väljanõudmine ja sellega tutvumine
(1) Ringkonnakohus nõuab apellatsiooni saamisel asja menetlenud maakohtult viivitamata välja kohtutoimiku. Maakohus saadab kohtutoimiku ringkonnakohtule viivitamata pärast üleandmisnõude saamist.
(2) Süüdistataval on õigus kohtutoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel.
@@ -5300,7 +5302,7 @@
1) selle ringkonnakohtu nimetus, kellele apelleeritakse;
2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress ning telefoni- või faksinumber;
2) apellandi nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht, aadress ja telefoninumber;
3) kohtuotsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ning süüdistatava nimi, kelle suhtes kohtuotsus vaidlustatakse;
@@ -5318,7 +5320,7 @@
(3) Apellatsiooni allkirjastab ja kuupäevastab apellant.
(4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoni- või faksinumber.
(4) Kui süüdistatav valib endale kaitsja ise, märgitakse apellatsioonis kaitsja aadress ja tema telefoninumber.
(5) Apellatsioonile lisatakse selle koopiad süüdistatavatele, kelle huve see puudutab. Apellatsiooni koopiaid ei pea lisama vahistatud süüdistatav.
@@ -5332,7 +5334,7 @@
##### § 322. Apellatsioonist teatamine
(1) Esimese astme kohus teeb apellatsiooni esitamise selle saamisest alates kolme päeva jooksul teatavaks kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab.
(1) Ringkonnakohus teeb apellatsiooni esitamise selle saamisest alates kolme päeva jooksul teatavaks kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab.
(2) Süüdistatavale, kelle huve apellatsioon puudutab, saadetakse koos teatega apellatsiooni koopia.
@@ -5342,37 +5344,37 @@
##### § 323. Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine otsuse teinud kohtus
(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane või ilmneb muu apellatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsiooni käiguta ja annab apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
##### § 324. Kohtutoimiku saatmine ringkonnakohtusse
#### 2. jagu Eelmenetlus ringkonnakohtus
##### § 325. Kohtuliku arutamise ettevalmistamine ringkonnakohtus
(1) Kriminaalasja kohtulikku arutamist ette valmistades kohus:
1) kontrollib kriminaalasja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuete täitmist;
2) korraldab käesoleva seadustiku §-s 327 sätestatud aluse ilmnemisel eelistungi.
(2) Kui käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuded on täidetud ja puudub eelistungi korraldamise alus, määrab kohtunik kohtuistungi aja ning teeb käesoleva seadustiku §-des 329 ja 330 sätestatud toimingud.
##### § 326. Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane, jätab kohtunik selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui:
1) apellatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku §-s 319 sätestatud apellatsioonitähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui kohus on jätnud tähtaja ennistamata;
2) apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust;
3) apellant ei ole tähtajaks kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist.
##### § 324. Kohtutoimiku saatmine ringkonnakohtusse
(1) Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, saadetakse kohtutoimik ja apellatsioon ringkonnakohtule.
#### 2. jagu Eelmenetlus ringkonnakohtus
##### § 325. Kohtuliku arutamise ettevalmistamine ringkonnakohtus
(1) Kriminaalasja kohtulikku arutamist ette valmistades kohus:
1) kontrollib kriminaalasja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuete täitmist;
2) korraldab käesoleva seadustiku §-s 327 sätestatud aluse ilmnemisel eelistungi.
(2) Kui käesoleva seadustiku §-des 318, 319, 321 ja 322 sätestatud nõuded on täidetud ja puudub eelistungi korraldamise alus, määrab kohtunik kohtuistungi aja ning teeb käesoleva seadustiku §-des 329 ja 330 sätestatud toimingud.
##### § 326. Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine ringkonnakohtus
(1) Kui apellatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 321 nõuete kohane, jätab kohus selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(2) Kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile käesoleva seadustiku § 323 lõike 2 punktides 1–3 sätestatud alustel või kui kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud. Ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
2) apellant ei ole käesoleva seadustiku § 319 lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud otsuse teinud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik;
3) apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole käesoleva seadustiku § 318 järgi apellatsiooniõigust;
4) apellant ei ole tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsiooni puudusi ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist;
5) kohtuistungi alguseks on apellatsioonist loobutud.
(3) Ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
##### § 327. Ringkonnakohtus eelistungi korraldamise alused
@@ -5418,7 +5420,15 @@
(1) Ringkonnakohus juhindub kriminaalasja apellatsiooni korras arutades käesoleva seadustiku 10. peatüki sätetest, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus ei kohaldata käesoleva seadustiku §-des 163<sup>1</sup> ja 268<sup>1</sup> sätestatut.
(1) Ringkonnakohus vaatab kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab ringkonnakohus tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest apellatsioonimenetluse pooltele.
(1) Üldjuhul vaatab ringkonnakohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab ringkonnakohus ja teeb apellatsioonimenetluse pooltele teatavaks:
1) kohtukoosseisu;
2) tähtaja, mille jooksul apellatsioonimenetluse pooled võivad kohtule esitada oma kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi, ning nende esitamise viisi;
3) otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja viisi;
4) muud asjaolud, mida ringkonnakohus peab oluliseks.
(1) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi, kui seda on taotlenud apellatsioonmenetluse pool või kui seda peab vajalikuks ringkonnakohus.
@@ -5558,8 +5568,6 @@
10) puudub kohtuistungi protokoll, välja arvatud käskmenetluse asjades;
11) üldkorras kriminaalasja arutava maakohtu kohtukoosseisu liikmed on osalenud enne arutatavas asjas kohtuotsuse tegemist teise üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasja kohtulikus arutamises ilma vastava aluseta;
12) kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.
(2) Kohus võib tunnistada oluliseks ka kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumise, millega kaasneb või võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.
@@ -5690,15 +5698,15 @@
##### § 345. Kassatsioonitähtaeg
(1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib ringkonnakohtule teatada ka faksi teel.
(2) Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni võib esitada ka faksi teel.
(1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.
(2) Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
(3) Kassatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse Riigikohtu resolutsiooniga, kui kassatsiooni esitamise tähtaeg on mööda lastud.
(3) Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest.
(4) Kui ringkonnakohus tunnistab kriminaalasja lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, esitatakse kassatsioon kolmekümne päeva jooksul, alates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
(4) Kui ringkonnakohus tunnistab kriminaalasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse kassatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
(5) Kassaatori taotlusel võib Riigikohus ennistada kassatsioonitähtaja, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel.
@@ -5780,7 +5788,7 @@
##### § 349. Kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamine
(1) Riigikohus otsustab ühe kuu jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise.
(1) Riigikohus otsustab mõistliku aja jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist määrusega kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise.
(2) Kui kassatsioon on ilmselgelt põhjendatud või ilmselgelt põhjendamatu, võib menetlusse võtmise lahendada ka kassatsiooni teistele isikutele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist.
@@ -5792,11 +5800,11 @@
(4) Kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi.
(5) Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides kohtuasja numbri, menetlusosaliste nimed ja süüdistuse sisuks oleva kuriteo kvalifikatsiooni. Kinnises menetluses esitatud kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja kohtuasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kassatsioon ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt seitsme päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.
(5) Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides kohtuasja numbri, menetlusosaliste nimed ja süüdistuse sisuks oleva kuriteo kvalifikatsiooni. Kinnises menetluses esitatud kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja kohtuasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kassatsioon ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.
##### § 350. Kassatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1) Kui kassatsioon ei ole käesoleva seadustiku § 347 nõuete kohane või ilmneb muu kassatsioonimenetlust takistav oluline asjaolu, mida on võimalik kõrvaldada, jätab Riigikohus määrusega kassatsiooni käiguta ja annab kassaatorile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
(1) Kui esineb kassatsiooni läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning jätab kassatsiooni seniks käiguta.
(2) Riigikohus koostab kassaatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kassatsiooni kassaatorile, kui:
@@ -5806,6 +5814,8 @@
3) kassaator ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud kassatsiooni puudusi;
3<sup>1</sup>) kassaator ei ole käesoleva seadustiku § 345 lõikes 1 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud ringkonnakohtule kirjalikult kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, kui sellest teatamine oli kohustuslik;
4) kohtuistungi alguseks on kassatsioonist loobutud.
##### § 351.
@@ -5816,7 +5826,17 @@
(1) Riigikohus juhindub kassatsioonimenetluses käesoleva seadustiku 10. peatüki sätetest, kui kassatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti ja 10. peatükis sätestatu ei ole vastuolus kassatsioonimenetluse olemusega.
(2) Üldjuhul vaatab Riigikohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sellisel juhul määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul kassatsioonimenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest kassatsioonimenetluse pooltele. Kui kassatsioonimenetluse pooltele ei ole käesoleva seadustiku § 348<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud korras kassatsiooni koopiat saadetud, lisatakse see teatele.
(2) Üldjuhul vaatab Riigikohus kriminaalasja läbi kirjalikus menetluses. Sel juhul määrab Riigikohus ja teeb kassatsioonimenetluse pooltele teatavaks:
1) kohtukoosseisu;
2) tähtaja, mille jooksul kassatsioonimenetluse pooled võivad kohtule esitada oma kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi, ning nende esitamise viisi;
3) otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja viisi;
4) muud asjaolud, mida Riigikohus peab oluliseks.
(2) Kui kassatsioonimenetluse pooltele ei ole käesoleva seadustiku § 348<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud korras kassatsiooni koopiat saadetud, lisatakse see teatele.
(3) Suulises menetluses vaadatakse kriminaalasi läbi juhul, kui Riigikohus peab seda vajalikuks. Kui Riigikohus vaatab kassatsiooni läbi suulises menetluses, saadab ta kassatsioonimenetluse pooltele kohtukutse. Riigikohus võib kutsuda kohtuistungile ka kohtumenetluse poole, kes ei ole kassatsioonimenetluse pool, kui seda vajalikuks peab. Kutse kätte saanud kassatsioonimenetluse poole või muu kohtumenetluse poole kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui Riigikohus ei leia teisiti.
@@ -5834,13 +5854,15 @@
4) Riigikohtu üldkogu.
##### § 354. Kriminaalasja läbivaatamine kriminaalkolleegiumi täiskogus
(1) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on vaja muuta kriminaalkolleegiumi varasemas kohtuotsuses seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, mille koosseisus peab olema vähemalt kuus riigikohtunikku.
##### § 354. Kriminaalasja läbivaatamine kriminaalkolleegiumi kogu koosseisus
(1) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on alust arvata, et vajalikuks osutub kriminaalkolleegiumi varasemas kohtulahendis seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukoha muutmine, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, mille koosseisus peab olema vähemalt viis riigikohtunikku.
(2) Kriminaalasja läbivaatamisel kriminaalkolleegiumi kogu koosseisus on eesistujaks kriminaalkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim kriminaalkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige.
##### § 355. Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu erikogus
(1) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegium peab kriminaalasja täiskogus läbi vaadates vajalikuks seaduse tõlgendamisel muuta Riigikohtu teise kolleegiumi või erikogu viimases kohtulahendis esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu erikogule.
(1) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegium peab kriminaalasja läbi vaadates vajalikuks seaduse tõlgendamisel muuta Riigikohtu teise kolleegiumi või erikogu viimases kohtulahendis esitatud seisukohta või kui see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu erikogule.
(2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees.
@@ -6014,9 +6036,9 @@
(5) Riigikohus ei või tuvastada faktilisi asjaolusid.
(6) Riigikohtu otsus jõustub tegemise päevast ja edasikaebamisele ei kuulu.
(7) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt ühe kuu möödumisel Riigikohtu istungist või kassatsioonimenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Erandjuhtudel võib seda tähtaega määrusega pikendada ühe kuu võrra.
(6) Riigikohtu otsus jõustub avalikult teatavakstegemise päeval ja edasikaebamisele ei kuulu.
(7) Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt kolmekümne päeva möödumisel Riigikohtu istungist või kassatsioonimenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Vajaduse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada kuni 60 päevani.
##### § 364. Riigikohtu otsuse kohustuslikkus
@@ -6084,7 +6106,7 @@
(3) Teistmisavaldusele lisatakse:
1) avalduse esitaja volitusi tõendav dokument, kui esitaja on vandeadvokaat;
1) avalduse esitaja volitusi tõendav dokument, kui esitaja on advokaat;
2) teistmisavalduse koopia süüdimõistetule, kes ei viibi vabaduses ja kelle huve teistmisavaldus puudutab, ning prokuratuurile;
@@ -6356,6 +6378,8 @@
(2) Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
(3) Määruskaebuse esitamisel järgitakse käesoleva seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
##### § 385. Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses
(1) Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
@@ -6434,11 +6458,15 @@
##### § 387. Määruskaebuse esitamise kord ja tähtaeg
(1) Määruskaebus esitatakse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise ja jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitatakse määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kõrgemalseisvale kohtule vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtu kaudu.
(3) Kui kohus kriminaalasjas tehtud määrusega tunnistas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamisest.
(1) Määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.
(2) Vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise, alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise ja jälitustoiminguks loa andmise määruse peale esitatakse määruskaebus kümne päeva jooksul alates päevast, millal isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama:
1) ringkonnakohtule vaidlustatud kohtumääruse teinud maakohtu kaudu, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud maakohus;
2) Riigikohtule, kui vaidlustatud kohtumääruse on teinud ringkonnakohus.
(3) Kui kohus tunnistab kriminaalasjas tehtud määrusega kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
##### § 388.
@@ -6798,7 +6826,7 @@
##### § 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine
(1) Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
(1) Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon, alaealine või tema seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
### 18. peatükk KOHTULAHENDI JÕUSTUMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE
@@ -6808,11 +6836,11 @@
(1) Kohtuotsus või -määrus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
(2) Kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kassatsiooni esitamise korral jõustub kohtuotsus kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumise või Riigikohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise päevast.
(2) Kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kassatsiooni esitamise korral jõustub kohtuotsus kassatsiooni menetlusse võtmisest keeldumise või Riigikohtu otsuse resolutiivosa kuulutamise päevast. Kui kohtuotsuse vaidlustamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuotsus ei ole jõustunud.
(3) Käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.
(4) Kohtumäärus jõustub, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub kohtumäärus, kui selle on läbi vaadanud kohtumääruse koostanud kohus või kõrgema astme kohus.
(4) Kohtumäärus jõustub, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Määruskaebuse esitamise korral jõustub kohtumäärus, kui selle on läbi vaadanud kohtumääruse koostanud kohus või kõrgema astme kohus. Kui kohtumääruse vaidlustamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtumäärus ei ole jõustunud.
(5) Vahistamise, vahistamise tähtaja pikendamise, väljaandmisvahistamise, isiku raviasutusse sundpaigutamise, vara arestimise, posti- või telegraafisaadetise arestimise, ametist kõrvaldamise ja ajutise lähenemiskeelu kohaldamise määrused või kohtumäärus, mida ei saa vaidlustada, jõustuvad nende tegemisest.
@@ -6868,7 +6896,7 @@
##### § 414. Vangistuse täitmisele pööramine
(1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.
(1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Teatises märgitakse, et määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 või isik vahistatakse vangla taotlusel käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
@@ -6956,7 +6984,7 @@
(2) Kui süüdimõistetu nõustub karistusseadustiku „§ 74, 76 või 76<sup>1</sup> kohaselt karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel võtma endale kohustuse alluda katseajal karistusseadustiku § 75 lõike 2 punkti 5 kohaselt narkomaanide sõltuvusravile või seksuaalkurjategijate kompleksravile, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korda.
(3) Narkomaanide sõltuvusravi või seksuaalkurjategijate kompleksravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava ravi ettevalmistamise ja täitmise järelevalve korra kehtestab
(3) Narkomaanide sõltuvusravi ning seksuaalkurjategijate kompleksravi ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab
määrusega.
@@ -7016,7 +7044,7 @@
(1) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76, § 76<sup>1</sup> lõikes 1 või §-s 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Täitmiskohtunik vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdimõistetu, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, karistusseadustiku § 76<sup>1</sup> lõikes 2 sätestatud karistusaja ärakandmisel.
(2) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.
(2) Kui täitmiskohtunik keeldub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamisest, võib ta määrata vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatud kuuekuulisest või lõikes 4 sätestatud ühe aasta pikkusest tähtajast pikema või lühema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada.
(3) Täitmiskohtunik võib määruses loobuda karistusseadustiku § 76, 76<sup>1</sup> või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
@@ -7062,17 +7090,19 @@
##### § 429. Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
(1) Kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et:
1) tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele;
(1) Täitmiskohtunik võib vangla, kriminaalhooldusametniku või kohtutäituri taotlusel või rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevalt õigusasutuselt isiku välisriigis viibimise kohta teabe saamisel vahistada süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest ning kohtul on piisav alus eeldada, et:
1) tingimisi mõistetud vangistus pööratakse täitmisele;
2) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele;
3) üldkasuliku tööga asendatud vangistus pööratakse täitmisele;
4) rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga või
5) varaline karistus asendatakse vangistusega.
4) rahaline karistus asendatakse aresti, vangistuse või üldkasuliku tööga;
5) varaline karistus asendatakse vangistusega või
6) vangistusega karistatud süüdimõistetu asub väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib süüdimõistetut vahi all pidada kuni karistuse täitmisele pööramise või karistuse asendamise määruse jõustumiseni.
@@ -8210,7 +8240,7 @@
17) rassism ja ksenofoobia;
18) organiseeritud või relvastatud röövimine;
18) organiseeritud või relvastatud vargus või röövimine;
19) kultuuriväärtustega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu;
@@ -8354,6 +8384,8 @@
(2) Käesolevas jaos nimetatud tunnistus ja taotlus koostatakse eesti keeles ning need tõlgib täitva riigi määratud keelde tunnistuse ja taotluse esitamiseks pädev asutus. Kohtuotsuseid täitva riigi määratud keelde ei tõlgita.
#### 1<sup>1</sup>. jaotis Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud vahistamise asemel alternatiivse kriminaalmenetlust tagava meetme kohaldamise otsuse vastastikune tunnustamine ja täitmine
#### 2. jaotis Loovutamine
#### 3. jaotis Lähenemiskeelu tunnustamine ja täitmine
@@ -8410,15 +8442,19 @@
(2) Taotlust täites lähtutakse käesolevast seadustikust. Liikmesriigi taotlusel võidakse taotluse täitmisel lähtuda menetlusnormidest, mis erinevad käesolevas seadustikus sätestatutest, kui see ei ole vastuolus Eesti õiguse põhimõtetega.
(3) Taotlus täidetakse ja teave edastatakse liikmesriigile 14 päeva jooksul taotluse Politsei- ja Piirivalveametisse saabumisest arvates. Kui taotluse saanud asutusel ei ole võimalik taotlust selle tähtaja jooksul täita, esitab ta põhjendused, kasutades käesoleva seadustiku § 508<sup>79</sup> lõikes 2 sätestatud vormi. Põhjendused esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes informeerib viivitusest taotlevat riiki.
(3) Taotlus täidetakse ja teave edastatakse liikmesriigile 14 päeva jooksul taotluse Politsei- ja Piirivalveametisse saabumisest arvates. Kui taotluse saanud asutusel ei ole võimalik taotlust selle tähtaja jooksul täita, esitab ta põhjendused, kasutades käesoleva seadustiku käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud vormi. Põhjendused esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes informeerib viivitusest taotlevat riiki.
(4) Taotluse täitmise tulemusena kogutud teabe saadab taotluse täitnud asutus viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile, kes edastab selle taotlevale riigile. Kui taotlus on saadetud välisriigist Maksu- ja Tolliametile, siis edastab vastuse taotlevale riigile Maksu- ja Tolliamet.
(5) Teabe edastamise vormi kehtestab
määrusega.
##### § 508<sup>82</sup>. Liikmesriigilt saabunud kiireloomulise taotluse täitmine
(1) Kui tegemist on kiireloomulise taotlusega ning taotluse saanud asutusel on otsene juurdepääs taotletavale teabele, vastatakse taotlusele kaheksa tunni jooksul taotluse Politsei- ja Piirivalveametisse või Maksu- ja Tolliametisse saabumisest arvates.
(2) Kui taotluse saanud pädeval asutusel ei ole võimalik vastata kaheksa tunni jooksul, esitab ta põhjendused, kasutades käesoleva seadustiku § 508<sup>79</sup> lõikes 2 sätestatud vormi. Põhjendused esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes informeerib viivitusest taotlevat liikmesriiki. Maksu- ja Tolliametile saadetud taotluse korral informeerib taotlevat liikmesriiki Maksu- ja Tolliamet. Sellisel juhul täidetakse taotlus kolme päeva jooksul.
(2) Kui taotluse saanud pädeval asutusel ei ole võimalik vastata kaheksa tunni jooksul, esitab ta põhjendused, kasutades käesoleva seadustiku § 508<sup>81</sup> lõikes 5 sätestatud vormi. Põhjendused esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile, kes informeerib viivitusest taotlevat liikmesriiki. Maksu- ja Tolliametile saadetud taotluse korral informeerib taotlevat liikmesriiki Maksu- ja Tolliamet. Sellisel juhul täidetakse taotlus kolme päeva jooksul.
##### § 508<sup>83</sup>. Taotluse esitamine liikmesriigile