LegalizeReform history
Kriminaalmenetluse seadustik
96 versions
· 2004-06-30 — 2025-12-21
2025-12-21
2025-12-31
2025-10-11
2025-07-05
2025-04-26
2024-12-31
2024-10-31
2024-06-30
2024-06-16
2024-03-31
2023-12-31
2023-08-31
2023-04-30
2023-03-31
2023-03-20
2023-03-10
2021-12-31
2021-07-14
2021-01-07
2020-12-31
2020-05-06
2019-12-31
2019-12-29
2019-06-30
2019-03-14
2019-02-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-09
2017-12-31
2017-10-31
2017-07-05
2017-06-30
2017-06-04
2017-03-31
2017-01-31
2017-01-09
2016-12-31
2016-08-31
2016-06-30
2016-05-29
2016-01-15
2015-12-26
2015-04-30
2015-03-28
2014-12-31
2014-07-12
2014-06-30
2014-05-30
2014-03-07
2013-12-31
2013-10-26
2013-08-31
2013-07-14
2013-05-31
2013-05-09
2013-04-29
2013-04-25
2013-03-31
2012-12-31
2012-11-12
2012-07-31
2012-07-08
2012-07-02
2012-04-09
2011-12-31
2011-08-31
2011-04-04
2010-12-31
2010-12-30
2010-06-17
2010-05-31
2010-02-28
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2008-12-31
2008-12-21
2008-07-27
2008-07-14
2008-06-30
2008-05-22
2008-01-01
2007-12-31
2007-07-13
2007-02-24
2007-02-17
2007-01-31
2006-11-17
2006-07-15
2006-05-24
2006-04-13
2005-12-31
2005-07-20
2005-02-28
2004-06-30
KrMS
original version
Text at this date
Changes on 2005-12-31
@@ -136,13 +136,13 @@
##### § 15. Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisus
(1) Maa- või linnakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
(1) Maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
(2) Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda:
1) tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud;
2) tõenditele, mida on maa- või linnakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud.
2) tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud.
(3) Kohtulahend ei või tugineda üksnes käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks muudetud tunnistaja ütlustele.
@@ -162,9 +162,9 @@
#### 1. jagu Kohus
##### § 18. Maa- ja linnakohtu koosseis
(1) Maa- ja linnakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.
##### § 18. Maakohtu koosseis
(1) Maakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.
(2) Teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt.
@@ -180,27 +180,25 @@
(1) Ringkonnakohtus arutab kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Eelmenetlust kriminaalasjas toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.
(2) Ringkonnakohtu esimees võib ringkonnakohtu koosseisu kaasata sama kohturingkonna maa- või linnakohtu kohtuniku tema nõusolekul.
(2) Ringkonnakohtu esimees võib ringkonnakohtu koosseisu kaasata sama kohturingkonna maakohtu kohtuniku tema nõusolekul.
##### § 20. Riigikohtu koosseis
(1) Riigikohtus vaatab kriminaalasja läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev kohtukoosseis.
(2) Riigikohtu esimees võib Riigikohtu koosseisu kaasata ringkonnakohtuniku tema nõusolekul.
##### § 21. Eeluurimiskohtunik
(52) Eeluurimiskohtunik on maa- või linnakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.
(52) Eeluurimiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.
##### § 22. Täitmiskohtunik
(53) Täitmiskohtunik on maa- või linnakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.
(53) Täitmiskohtunik on maakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.
##### § 23. Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus
(1) Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega.
(2) Maa- ja linnakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja.
(2) Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja.
(3) Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab viimasena.
@@ -208,25 +206,25 @@
(5) Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamast ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem vähemusse jäänud kohtukoosseisu liikmel õigust hääletamast keelduda.
(6) Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik lisab kohtuotsusele oma eriarvamuse. Riigikohtu otsusele lisatud eriarvamus avaldatakse Riigi Teatajas koos kohtuotsusega.
##### § 24. Üldine kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maa- ja linnakohtus
(1) Kriminaalasja arutamine allub maa- või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.
(6) Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik võib esitada eriarvamuse. Riigikohtu otsusele lisatud eriarvamus avaldatakse Riigi Teatajas koos kohtuotsusega.
##### § 24. Üldine kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maakohtus
(1) Kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.
(2) Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees.
(3) Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.
(4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maa- või linnakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maa- või linnakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa Tallinna Linnakohtu esimees või tema määratud kohtunik.
(4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa Harju Maakohtu esimees või tema määratud kohtunik.
(5) Rahvusvahelises koostöös menetletava kriminaalasja kohtualluvus on sätestatud 19. peatükis.
##### § 25. Erandlik kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maa- ja linnakohtus
##### § 25. Erandlik kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maakohtus
(1) Trükise vahendusel toimepandud kuriteo kriminaalasi allub trükise väljaandmise koha kohtule, kui kannatanu ei taotle kriminaalasja arutamist tema elukoha järgses kohtus või kohtus, kelle tööpiirkonnas on trükist levitatud.
(2) Kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule. Kui kahtlustataval või süüdistataval Eestis elukohta ei ole, allub kriminaalasja arutamine Tallinna Linnakohtule.
(2) Kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule. Kui kahtlustataval või süüdistataval Eestis elukohta ei ole, allub kriminaalasja arutamine Harju Maakohtule.
##### § 26. Ühendatud kriminaalasja kohtualluvus
@@ -346,7 +344,7 @@
1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine käesoleva seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras;
2) esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus;
2) esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus;
3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest käesoleva seadustiku §-des 71–73 sätestatud alustel;
@@ -408,7 +406,7 @@
(3) Kannatanule ja tsiviilkostjale antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu või tsiviilkostja olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.
(4) Kannatanul ja tsiviilkostjal võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava.
(4) Kannatanul ja tsiviilkostjal võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud akrediteeritud õppekava alusel magistrikraadikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus Eesti Vabariigi haridusseaduse §-s 28<sup>1</sup> sätestatud korras, või kes on läbinud enne ülikooliseaduse 2003. aasta 10. märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või enne Eesti Vabariigi haridusseaduse jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses viieaastase nominaalkestusega õppekava alusel.
(5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi.
@@ -418,7 +416,7 @@
(1) Kriminaalmenetluses on kaitsja:
1) advokaat ja teised õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava täitnud isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või;
1) advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või;
2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest (määratud kaitsja).
@@ -468,7 +466,7 @@
(6) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt kohtueelses menetluses hõlmab ka osalemist kohtueelse menetluse lõpuleviimisel.
(7) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maa- ja linnakohtus hõlmab ka apellatsioon- või määruskaebuse koostamist maa- või linnakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune.
(7) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maakohtus hõlmab ka apellatsioon- või määruskaebuse koostamist maakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune.
(8) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt ringkonnakohtus hõlmab ka kassatsioon- või määruskaebuse koostamist ringkonnakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune.
@@ -558,7 +556,7 @@
##### § 51. Taandunud kohtuniku ja taandatud kohtuniku asendamine
(142) Kui taandunud või taandatud kohtunikku ei ole võimalik selles kohtus asendada, saadab ringkonnakohtu esimees kriminaalasja oma tööpiirkonna teisele maa- või linnakohtule. Kriminaalasja saatmise teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maa- või linnakohtule otsustab Riigikohtu esimees.
(142) Kui taandunud või taandatud kohtunikku ei ole võimalik selles kohtus asendada, saadab ringkonnakohtu esimees kriminaalasja oma tööpiirkonna teisele maakohtule. Kriminaalasja saatmise teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maakohtule otsustab Riigikohtu esimees.
##### § 52. Prokuröri taandumise alused
@@ -594,7 +592,7 @@
1) kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik;
2) maa- või linnakohtus kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisu üks kohtunik;
2) maakohtus kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisu üks kohtunik;
3) ringkonnakohtus või Riigikohtus kohtukoosseisu üks kohtunik.
@@ -1546,7 +1544,7 @@
.
(7) Menetleja poolt asitõendite arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise
(7) Menetleja poolt asitõendite arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra
.
@@ -2136,7 +2134,9 @@
(3) Kui kuriteo pealtnägija, kelle isikut ei ole tuvastatud, keeldub kriminaalmenetluses tunnistajana osalemast, võib uurimisasutuse ametnik teda isiku tuvastamiseks kinni pidada kuni 12 tundi, mille kohta koostatakse protokoll.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud takistuse esinemise kohta esitab isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud takistuse esinemise kohta esitab isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra
.
### 6. peatükk MENETLUSTÄHTAJAD
@@ -2218,7 +2218,7 @@
(3) Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Menetluskulude hulka ei arvata tema ülemääraseid kulusid, mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud.
(4) Asutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud suuruses ja korras.
(4) Asutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse
##### § 176. Erikulud
@@ -2228,7 +2228,9 @@
2) sundtoomise kulud.
(2) Erikulude arvutamise korra ja suuruse määrab Vabariigi Valitsus.
(2) Erikulude arvutamise korra ja suuruse
.
##### § 177. Lisakulud
@@ -2260,7 +2262,7 @@
(4) Kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui kannatanu, tunnistaja, tõlk, ekspert või spetsialist ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast.
(5) Kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile makstava tasu suuruse ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitiste suurused kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.
(5) .
##### § 179. Sundraha
@@ -2594,7 +2596,9 @@
(1) Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse käesoleva seadustiku §-des 200–205 sätestatud alustel, antakse kriminaaltoimik arhiivi.
(2) Kriminaaltoimiku arhiivimise korra ja toimiku säilitamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2) Kriminaaltoimiku arhiivimise korra ja toimiku säilitamise tähtajad
määrusega.
##### § 210. Riiklik kriminaalmenetlusregister
@@ -2606,8 +2610,6 @@
(3) Justiitsminister võib anda määrusi kriminaalmenetlusregistri tegevuse korraldamiseks.
(658) [Lõige 4 jõustub 1.09.2005]
(4) Justiitsministeerium avaldab riikliku kriminaalmenetlusregistri andmete põhjal iga aasta 1. märtsiks aruande eelmise aasta kuritegevuse kohta.
(5) Kuritegevuse statistika vormid, nende täitmise ja avaldamise korra uurimisasutustele, prokuratuurile ja kohtutele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
@@ -2630,7 +2632,7 @@
2) Maksu- ja Tolliamet maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos;
3) Kaitsejõudude Peastaap kaitseteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos;
3) Kaitsejõudude Peastaap kaitseväeteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos;
5) Konkurentsiamet konkurentsialases kuriteos.
@@ -2648,7 +2650,9 @@
6) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos.
(4) Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vahelise uurimisalluvuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(4) Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vahelise uurimisalluvuse
määrusega.
(5) Politseiameti juht võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega Politseiameti ja tema hallatavate asutuste uurimisalluvust. Prokuratuur võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud uurimisalluvust konkreetses kriminaalasjas.
@@ -2944,19 +2948,19 @@
3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
(3) Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maa- või linnakohtusse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 230.
(3) Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 230.
(4) Kaebust lahendades tehtud määrus saadetakse viivitamata vaidlustatud määruse või menetlustoimingu teinud kohtuvälisele menetlejale ja määruse koopia kaebuse esitajale.
##### § 230. Kaebuse esitamine maa- või linnakohtule
(1) Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maa- või linnakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
##### § 230. Kaebuse esitamine maakohtule
(1) Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.
(2) Kaebuse võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
(3) Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 228 lõike 4 punktide 2–5 nõudeid.
##### § 231. Kaebuse lahendamine maa- või linnakohtus
##### § 231. Kaebuse lahendamine maakohtus
(1) Eeluurimiskohtunik vaatab kaebuse läbi selle esitamisest alates 30 päeva jooksul.
@@ -2976,7 +2980,7 @@
##### § 232. Kaebusest loobumine
(751) Uurimisasutuse, prokuratuuri või Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebusest võib loobuda enne kaebuse lahendamist.
(750) Uurimisasutuse, prokuratuuri või Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebusest võib loobuda enne kaebuse lahendamist.
### 9. peatükk LIHTMENETLUSED
@@ -3058,13 +3062,13 @@
4) kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja.
(3) Süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- ja linnakohtus.
(3) Süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus.
(4) Kokkuleppemenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatükis sätestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
##### § 240. Prokuratuuri alustatav kokkuleppemenetlus
(775) Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, teeb ta järgmised toimingud:
(774) Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, teeb ta järgmised toimingud:
1) selgitab kahtlustatavale või süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi;
@@ -3158,7 +3162,7 @@
##### § 246. Kohtuistungist osavõtjad
(791) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kelle osavõtt on kohustuslik.
(790) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kelle osavõtt on kohustuslik.
##### § 247. Kohtulik arutamine kokkuleppemenetluses
@@ -3188,7 +3192,7 @@
##### § 249. Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses
(799) Kohtuotsuse põhiosas märgitakse:
(798) Kohtuotsuse põhiosas märgitakse:
1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab;
@@ -3226,7 +3230,7 @@
##### § 253. Kohtulahendid käskmenetluses
(806) Kriminaalasja kohtusse saabumisel teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist ühe järgmistest lahenditest:
(805) Kriminaalasja kohtusse saabumisel teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist ühe järgmistest lahenditest:
1) kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi;
@@ -3290,7 +3294,7 @@
(3) Kui taotlus jäetakse rahuldamata, jätkatakse kohtulikku arutamist üldkorras.
### 10. peatükk KOHTUMENETLUS MAA- JA LINNAKOHTUS
### 10. peatükk KOHTUMENETLUS MAAKOHTUS
#### 1. jagu Kohtulik eelmenetlus
@@ -3342,7 +3346,7 @@
##### § 262. Kohtuniku pädevus eelistungil
(831) Eelistungil võib kohtunik teha määruse:
(830) Eelistungil võib kohtunik teha määruse:
1) süüdistatava kohtu alla andmiseks;
@@ -3354,7 +3358,7 @@
##### § 263. Kohtu alla andmise määrus
(832) Kohtu alla andmise määruses märgitakse:
(831) Kohtu alla andmise määruses märgitakse:
1) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;
@@ -3464,7 +3468,7 @@
##### § 271. Kohtulik arutamine tunnistajata, kannatanuta või eksperdita
(864) Kui tunnistaja, kannatanu või ekspert jääb kohtuistungile ilmumata, teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta.
(863) Kui tunnistaja, kannatanu või ekspert jääb kohtuistungile ilmumata, teeb kohus pärast kohtumenetluse poolte arvamuse ärakuulamist määruse kohtuliku arutamise jätkamise või edasilükkamise kohta.
##### § 272. Kohtulik arutamine tsiviilkostjata
@@ -3508,7 +3512,7 @@
##### § 275. Tõkendi otsustamine
(877) Kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada.
(876) Kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada.
##### § 276. Taotluse lahendamine ja kohtumääruse vormistamine
@@ -3570,15 +3574,15 @@
##### § 281. Kannatanule ja tsiviilkostjale nende õiguste ja kohustuste selgitamine
(895) Kohtunik selgitab kannatanule ja tsiviilkostjale käesoleva seadustiku §-des 38 ja 40 sätestatud õigusi ja kohustusi.
(894) Kohtunik selgitab kannatanule ja tsiviilkostjale käesoleva seadustiku §-des 38 ja 40 sätestatud õigusi ja kohustusi.
##### § 282. Kaitsja ja esindaja volituste kontrollimine
(896) Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi.
(895) Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja esindaja volitusi.
##### § 283. Eksperdile tema õiguste ja kohustuste selgitamine
(897) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohtunik eksperdile käesoleva seadustiku § 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi ja kohustusi. Vannutamata eksperti hoiatatakse, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust, ning võetakse selle kohta allkiri, kui seda samas asjas varem tehtud ei ole.
(896) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool riiklikku ekspertiisiasutust, selgitab kohtunik eksperdile käesoleva seadustiku § 98 lõigetes 1 ja 2 sätestatud õigusi ja kohustusi. Vannutamata eksperti hoiatatakse, et teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest kohaldatakse talle kriminaalkaristust, ning võetakse selle kohta allkiri, kui seda samas asjas varem tehtud ei ole.
##### § 284. Kohtukoosseisu teatavakstegemine, taandamisõiguse selgitamine ja taotluste lahendamine
@@ -3658,7 +3662,7 @@
##### § 291. Kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamine kohtumenetluses
(928) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja:
(927) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise, kui tunnistaja:
1) on surnud;
@@ -3688,7 +3692,7 @@
##### § 294. Kohtueelses menetluses süüdistatava antud ütluste avaldamine
(935) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui:
(934) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohus määrata süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise, kui:
1) süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast;
@@ -3748,7 +3752,7 @@
##### § 301. Prokuröri loobumine süüdistusest
(955) Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.
(954) Kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.
##### § 302. Kohtuliku uurimise uuendamine
@@ -3770,7 +3774,7 @@
##### § 304. Kohtu lahkumine nõupidamistuppa
(963) Pärast süüdistatava viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa.
(962) Pärast süüdistatava viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja lahkub nõupidamistuppa.
#### 6. jagu Kohtuotsuse tegemine
@@ -3822,11 +3826,11 @@
##### § 307. Kohtuliku uurimise uuendamine kohtuotsuse tegemisel
(971) Kui kohus nõupidamistoas kohtuotsust tehes tunnistab vajalikuks täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu, uuendab ta kohtuliku uurimise määrusega.
(970) Kui kohus nõupidamistoas kohtuotsust tehes tunnistab vajalikuks täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu, uuendab ta kohtuliku uurimise määrusega.
##### § 308. Alaealisele mõjutusvahendi kohaldamine
(972) Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetu karistusest vabastada ja kohaldada talle karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.
(971) Kui kohus kriminaalasja arutamise tulemusena jõuab järeldusele, et alaealist isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, võib kohus kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetu karistusest vabastada ja kohaldada talle karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid.
##### § 309. Kohtuotsuse liigid ja koostamine
@@ -3846,7 +3850,7 @@
##### § 311. Kohtuotsuse sissejuhatus
(979) Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
(978) Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
1) et kohtuotsus tehakse Eesti Vabariigi nimel;
@@ -3862,7 +3866,7 @@
##### § 312. Kohtuotsuse põhiosa
(980) Kohtuotsuse põhiosas esitatakse:
(979) Kohtuotsuse põhiosas esitatakse:
1) kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse;
@@ -3916,7 +3920,7 @@
##### § 314. Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosa
(983) Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
(982) Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse:
1) õigeksmõistetu nimi;
@@ -3948,17 +3952,17 @@
2) teatab kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja ning selgitab käesoleva seadustiku §-s 318 sätestatud edasikaebamise korda ja apellatsiooniõigusest loobumise võimalust;
3) selgitab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maa- või linnakohtule kirjalikult teatada kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul.
3) selgitab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb maakohtule kirjalikult teatada kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest alates seitsme päeva jooksul;
(6) Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul.
(7) Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul ei ole ükski kohtumenetluse pool teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku §-des 311 ja 313 või 314 sätestatu.
(8) Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maa- või linnakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.
(8) Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, tuleb kohtuotsus tervikuna koostada maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.
##### § 316. Vahistatud süüdistatava vabastamine kohtuotsuse tegemisel
(992) Vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui:
(991) Vahistatud süüdistatav vabastatakse istungisaalis viivitamata, kui:
1) ta mõistetakse õigeks;
@@ -4012,7 +4016,7 @@
##### § 320. Kriminaaltoimiku väljastamise lubamatus ja toimikuga tutvumine
(1) Apellatsioonitähtaja jooksul on kriminaaltoimik maa- ja linnakohtus ning seda ei väljastata.
(1) Apellatsioonitähtaja jooksul on kriminaaltoimik maakohtus ning seda ei väljastata.
(2) Süüdistataval on õigus kriminaaltoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel.
@@ -4068,7 +4072,7 @@
##### § 324. Kriminaaltoimiku saatmine ringkonnakohtusse
(1018) Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, saadetakse kriminaaltoimik ja apellatsioon ringkonnakohtule.
(1017) Kui apellatsioonitähtaeg on möödunud, saadetakse kriminaaltoimik ja apellatsioon ringkonnakohtule.
#### 2. jagu Eelmenetlus ringkonnakohtus
@@ -4124,7 +4128,7 @@
##### § 330. Kohtuistungile kutsumine
(1029) Kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kohtukutsega käesoleva seadustiku §-de 163–169 kohaselt.
(1028) Kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kohtukutsega käesoleva seadustiku §-de 163–169 kohaselt.
#### 3. jagu Kohtulik arutamine ringkonnakohtus
@@ -4226,7 +4230,7 @@
##### § 338. Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused
(1054) Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused on:
(1053) Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused on:
1) kohtuliku uurimise ühekülgsus või puudulikkus;
@@ -4338,7 +4342,7 @@
1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust;
2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud.
2) ringkonnakohus on maakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud.
(2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas.
@@ -4370,7 +4374,7 @@
##### § 346. Kassatsiooni alused
(1082) Kassatsiooni alused on:
(1081) Kassatsiooni alused on:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
@@ -4480,7 +4484,7 @@
##### § 353. Kohtukoosseis kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamisel
(1108) Riigikohtus vaatab kriminaalasja kassatsiooni korras läbi:
(1107) Riigikohtus vaatab kriminaalasja kassatsiooni korras läbi:
1) kriminaalkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis;
@@ -4492,7 +4496,7 @@
##### § 354. Kriminaalasja läbivaatamine kriminaalkolleegiumi täiskogus
(1109) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on vaja muuta kriminaalkolleegiumi varasemas kohtuotsuses seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi täiskogule, mille koosseisus peab olema vähemalt kuus riigikohtunikku.
(1108) Kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on vaja muuta kriminaalkolleegiumi varasemas kohtuotsuses seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukohta, antakse kriminaalasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi täiskogule, mille koosseisus peab olema vähemalt kuus riigikohtunikku.
##### § 355. Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu erikogus
@@ -4512,7 +4516,7 @@
##### § 356. Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu üldkogus
(1114) Kriminaalasi antakse kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalkolleegiumi täiskogu kriminaalasja läbi vaadates leiab, et:
(1113) Kriminaalasi antakse kohtumäärusega läbi vaadata Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalkolleegiumi täiskogu kriminaalasja läbi vaadates leiab, et:
1) seadust kohaldades on vaja muuta Riigikohtu üldkogu või erikogu viimases lahendis esitatud seisukohta;
@@ -4578,7 +4582,7 @@
##### § 361. Riigikohtu pädevus otsuse tegemisel
(1130) Riigikohus võib otsusega:
(1129) Riigikohus võib otsusega:
1) jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata;
@@ -4588,7 +4592,7 @@
4) tühistada kohtuotsuse ja lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 2–5 sätestatud alustel;
5) tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maa- või linnakohtu otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda;
5) tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jõustada maakohtu otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda;
6) tühistada kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja saata kriminaalasja uueks arutamiseks kohtule, kes on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust;
@@ -4596,7 +4600,7 @@
##### § 362. Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused
(1131) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused on:
(1130) Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused on:
1) materiaalõiguse ebaõige kohaldamine;
@@ -4652,7 +4656,7 @@
(1) Riigikohtu otsuses esitatud seisukoht on seaduse kohaldamisel kohustuslik:
1) maa- või linnakohtule ning ringkonnakohtule sama kriminaalasja arutamisel;
1) maakohtule ning ringkonnakohtule sama kriminaalasja arutamisel;
2) Riigikohtule, arvestades käesoleva seadusiku §-des 354–356 sätestatud erisusi;
@@ -4672,7 +4676,7 @@
##### § 366. Teistmise alused
(1143) Teistmise alused on:
(1142) Teistmise alused on:
1) kohtuotsuse või -määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teise kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest;
@@ -4688,11 +4692,11 @@
##### § 367. Teistmisavalduse esitamise õigus
(1144) Teistmisavalduse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikutel.
(1143) Teistmisavalduse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 nimetatud isikutel.
##### § 368. Teistmisavalduse esitamise tähtajad
(1145) Teistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seadustiku §-s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest.
(1144) Teistmisavalduse võib esitada kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seadustiku §-s 366 sätestatud teistmisaluse ilmnemisest.
##### § 369. Teistmisavaldus
@@ -4740,11 +4744,11 @@
##### § 371. Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmine
(1155) Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-s 350 sätestatust.
(1154) Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-s 350 sätestatust.
##### § 372. Teistmismenetlus
(1156) Teistmismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku §-de 352–360 ja 363 sätteid, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
(1155) Teistmismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku §-de 352–360 ja 363 sätteid, arvestades käesoleva peatüki erisusi.
##### § 373. Riigikohtu pädevus teistmismenetluses
@@ -4870,13 +4874,13 @@
##### § 384. Määruskaebuse esitamise õigus
(1) Maa- või linnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
(1) Maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
(2) Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise õigus on käesoleva seadustiku § 344 lõikes 3 loetletud isikutel, samuti menetlusvälisel isikul advokaadi vahendusel, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.
##### § 385. Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses
(1200) Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
(1199) Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtumääruste peale:
1) kohtuistungi avalikkuse piiramise määrus;
@@ -4974,29 +4978,29 @@
(1) Kõrgema astme kohus vaatab määruskaebuse läbi selle saamisest alates kümne päeva jooksul.
(2) Maa- ja linnakohtu kohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Maa- ja linnakohtu kollegiaalse kohtukoosseisu tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis.
(2) Maakohtu kohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.
(3) Maakohtu kollegiaalse kohtukoosseisu tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis.
(4) Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi Riigikohus kolmeliikmelises kohtukoosseisus.
##### § 391. Määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtumääruse lõplikkus
(1218) Määruskaebuse läbivaadanud kohtu tehtud kohtumäärus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele, välja arvatud käesoleva seadustiku § 389 lõikes 2 sätestatud juhul.
(1217) Määruskaebuse läbivaadanud kohtu tehtud kohtumäärus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele, välja arvatud käesoleva seadustiku § 389 lõikes 2 sätestatud juhul.
##### § 392. Vaidlustatud määruse täitmise peatamine
(1219) Määruskaebuse saanud kohus võib vaidlustatud kohtumääruse täitmise peatada.
(1218) Määruskaebuse saanud kohus võib vaidlustatud kohtumääruse täitmise peatada.
### 16. peatükk PSÜHHIAATRILISE SUNDRAVI KOHALDAMISE MENETLUS
##### § 393. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluse alustamine
(1220) Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
(1219) Kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire või kui tal on nimetatud seisund tuvastatud kohtueelse menetluse või kohtumenetluse ajal, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt käesoleva peatüki sätetele.
##### § 394. Tõendamiseseme asjaolud
(1221) Tõendamiseseme asjaolud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isiku puhul on:
(1220) Tõendamiseseme asjaolud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isiku puhul on:
1) õigusvastane tegu;
@@ -5010,7 +5014,7 @@
##### § 395. Menetlustoimingus osalemine
(1222) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik osaleb menetlustoimingus ja kasutab käesoleva seadustiku §-des 34 ja 35 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigusi, kui seda võimaldab tema vaimne seisund.
(1221) Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetlusele allutatud isik osaleb menetlustoimingus ja kasutab käesoleva seadustiku §-des 34 ja 35 sätestatud kahtlustatava ja süüdistatava õigusi, kui seda võimaldab tema vaimne seisund.
##### § 396. Kohtueelse menetluse kokkuvõte psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks
@@ -5052,7 +5056,7 @@
##### § 399. Kohtuliku arutamise ettevalmistamine
(1231) Kohtulikku arutamist ette valmistades järgitakse käesoleva seadustiku § 257 lõiget 1.
(1230) Kohtulikku arutamist ette valmistades järgitakse käesoleva seadustiku § 257 lõiget 1.
##### § 400. Kohtulik arutamine
@@ -5100,11 +5104,11 @@
##### § 404. Loa andmine alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks
(1245) Alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206) § 6 lõikes 4 sätestatud korras annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.
(1244) Alaealise paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli või tema seal viibimise tähtaja pikendamiseks alaealise mõjutusvahendite seaduse (RT I 1998, 17, 264; 2002, 82, 479; 90, 521; 2003, 26, 156; 2004, 30, 206) § 6 lõikes 4 sätestatud korras annab loa kohtunik alaealiste komisjoni kirjaliku põhjendatud taotluse alusel.
##### § 405. Loa andmine alaealise enne tähtaega vabastamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist
(1246) Alaealise vabastamiseks enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist annab loa kohtunik selle kooli direktori või alaealise seadusliku esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele lisatakse alaealiste komisjoni arvamus.
(1245) Alaealise vabastamiseks enne tähtaega kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist annab loa kohtunik selle kooli direktori või alaealise seadusliku esindaja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele lisatakse alaealiste komisjoni arvamus.
##### § 406. Taotluse läbivaatamise kord
@@ -5128,7 +5132,7 @@
##### § 407. Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine
(1252) Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
(1251) Käesoleva seadustiku § 406 lõikes 3 nimetatud määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.
### 18. peatükk KOHTULAHENDI JÕUSTUMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE
@@ -5162,7 +5166,7 @@
##### § 409. Kohtuotsuse ja -määruse kohustuslikkus
(1264) Jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.
(1263) Jõustunud kohtuotsust ja -määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.
##### § 410. Kohtuotsuse ja -määruse täitmise lubatus
@@ -5172,11 +5176,13 @@
##### § 411. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramine
(1) Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maa- või linnakohus.
(2) Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maa- või linnakohus.
(3) Kohtulahendi täitmisele pööramise korral saadab maa- või linnakohus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Ärakirjale tehakse märge kohtuotsuse või -määruse jõustumise kohta.
(1) Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus.
(2) Apellatsiooni- ja kassatsioonikohtu jõustunud kohtuotsuse ja -määruse pöörab täitmisele samas kriminaalasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus.
(3) Käesoleva seadustiku §-s 417 sätestatud juhul pöörab kohtulahendi täitmisele justiitsministri määratud riigiasutus.
(4) Kohtulahendi täitmisele pööramise korral saadab maakohus või justiitsministri määratud riigiasutus selle ärakirja kohtulahendit täitvale asutusele. Ärakirjale teeb kohus märke kohtuotsuse või -määruse jõustumise kohta.
##### § 412. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg
@@ -5196,7 +5202,7 @@
##### § 414. Vangistuse täitmisele pööramine
(1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maa- või linnakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
(1) Kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.
@@ -5218,19 +5224,19 @@
(2) Täitmiskohtunik võib pöörata tähtajalise vangistuse või karistusseadustiku §-de 70 ja 71 kohaselt mõistetud asendusvangistuse täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes.
##### § 417. Rahalise karistuse täitmisele pööramine
(1) Kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole.
(2) Kui rahalist karistust ei ole lõikes 1 ettenähtud tähtpäevaks tasutud, saadetakse kohtuotsus või -määrus rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta kohtutäiturile.
(3) Kui kohtutäitur on maa- või linnakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.
(4) Rahalise karistuse või varalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise või süüdimõistetu varale sissenõude pööramise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.
##### § 417. Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine
(1) Jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele.
(2) Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile.
(3) Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale.
(4) Rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras. Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile.
##### § 418. Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine
(1) Süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui:
(1) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui:
1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele;
@@ -5250,11 +5256,13 @@
(4) Käesoleva seadustiku § 202 lõike 2 punktis 3 nimetatud üldkasuliku töö rakendamisel järgitakse käesolevas paragrahvis sätestatut. Kui isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, esitab kriminaalhooldaja prokuratuurile viivitamatult ettekande kohustuste täitmata jätmise kohta.
(5) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab justiitsminister määrusega.
(5) Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra
määrusega.
##### § 420. Tegevuskeelu täitmisele pööramise edasilükkamine ja täitmisele pööramisest loobumine
(1293) Süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegevuskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
(1293) Süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib süüdimõistetu taotlusel lükata oma määrusega edasi lisakaristusena mõistetud tegevuskeelu täitmisele pööramise kuni kuue kuu võrra või ta võib selle täitmisele pööramisest loobuda, kui täitmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele.
##### § 421. Füüsilisele isikule mõistetud muu lisakaristuse täitmisele pööramine
@@ -5270,7 +5278,7 @@
(2) Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu.
(3) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise
(3) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise korra
.
@@ -5278,35 +5286,35 @@
##### § 422. Asjade tagastamine ja vara aresti alt vabastamine
(1) Kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele nende dokumentide või asjade tagastamiseks või vara aresti alt vabastamiseks.
(1) Kui õigeksmõistetult või isikult, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik jõustunud kohtuotsuse või -määruse asjaomasele asutusele nende dokumentide või asjade tagastamiseks või vara aresti alt vabastamiseks.
(2) Kohtuotsust või -määrust täitev asutus teeb kohtulahendi täitmise kohtule viivitamata teatavaks.
##### § 423. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine
(1302) Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
(1302) Kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
#### 4. jagu Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
##### § 424. Rahalise karistuse tasumise pikendamine ja ajatamine
(1303) Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
(1303) Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
##### § 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu
(1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.
(2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi.
(1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.
(2) Kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi.
##### § 426. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine
(1306) Karistuse täitmise asukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik võib karistust täitva asutuse juhi esildise alusel teha karistusseadustiku § 76 või 77 kohaselt määruse süüdimõistetu enne tähtaja lõppemist tingimisi vangistusest vabastamise kohta.
(1306) Karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik võib karistust täitva asutuse juhi esildise alusel teha karistusseadustiku § 76 või 77 kohaselt määruse süüdimõistetu enne tähtaja lõppemist tingimisi vangistusest vabastamise kohta.
##### § 427. Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1) Karistusseadustiku § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(2) Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(1) Karistusseadustiku § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(2) Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.
(3) Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
@@ -5316,7 +5324,7 @@
(1) Kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
(2) Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
(2) Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul.
##### § 429. Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord
@@ -5338,11 +5346,11 @@
##### § 430. Alla kaheksateistaastasele isikule kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmine või tähtaja pikendamine
(1316) Alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega.
(1316) Alla kaheksateistaastasele süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamise tähtaja või tema noortekodus või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamise karistusseadustiku § 87 lõike 2 või 3 või mõjutusvahendi liigi muutmise karistusseadustiku § 87 lõike 4 kohaselt otsustab kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande või mõjutusvahendit kohaldava asutuse juhi esildise alusel süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 431. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine
(1317) Käesoleva seadustiku §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maa- või linnakohtu täitmiskohtunik määrusega.
(1317) Käesoleva seadustiku §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega.
##### § 432. Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord
@@ -5416,7 +5424,7 @@
#### 2. jagu Väljaandmine
#### 1. jaotis *Isiku väljaandmine välisriigile*
#### 1. jaotis Isiku väljaandmine välisriigile
##### § 438. Väljaandmise lubatavus
@@ -5464,7 +5472,7 @@
4) võimaluse korral väljanõutava isiku kirjeldus koos muude isikusamasust tuvastada võimaldavate andmetega.
#### 2. jaotis *Välisriigile isiku väljaandmise menetlus*
#### 2. jaotis Välisriigile isiku väljaandmise menetlus
##### § 443. Välisriigile isiku väljaandmise menetluse staadiumid
@@ -5490,7 +5498,7 @@
##### § 446. Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtualluvus
(1356) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine allub Tallinna Linnakohtule.
(1356) Välisriigile isiku väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimine allub Harju Maakohtule.
##### § 447. Väljaandmisvahistamine
@@ -5628,7 +5636,7 @@
3) väljaantavale isikule võib taotlevas riigis mõista surmanuhtluse ning see riik ei ole kinnitanud, et surmanuhtlust ei mõisteta ega viida täide.
#### 3. jaotis *Väljaandmise taotlemine välisriigilt*
#### 3. jaotis Väljaandmise taotlemine välisriigilt
##### § 457. Välisriigilt isiku väljaandmise taotlemise menetluse alustamine
@@ -5828,7 +5836,7 @@
##### § 470. Vara väljaandmine välisriigile
(1) Käesoleva seadustiku §-s 469 sätestatud alusel Eestist vara välisriigile väljaandmise otsustab vara asukoha järgne maa- või linnakohtu kohtunik määrusega ainuisikuliselt.
(1) Käesoleva seadustiku §-s 469 sätestatud alusel Eestist vara välisriigile väljaandmise otsustab vara asukoha järgne maakohtu kohtunik määrusega ainuisikuliselt.
(2) Määruses märgitakse:
@@ -5950,7 +5958,7 @@
4) taotlus on vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.
(3) Ülevõetud kriminaalasja menetlemine allub süüdistatava elukoha järgsele maa- või linnakohtule või elukoha puudumise korral kohtule, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.
(3) Ülevõetud kriminaalasja menetlemine allub süüdistatava elukoha järgsele maakohtule või elukoha puudumise korral kohtule, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.
#### 5. jagu Välisriigi kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine
@@ -6012,7 +6020,7 @@
##### § 481. Kohtualluvus välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel
(1482) Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustab Tallinna Linnakohus.
(1482) Välisriigi kohtuotsuste tunnustamise otsustab Harju Maakohus.
##### § 482. Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus kohtus
@@ -6106,7 +6114,7 @@
#### 8. jagu Loovutamine
#### 1. jaotis *Üldsätted*
#### 1. jaotis Üldsätted
##### § 490. Euroopa vahistamismäärus
@@ -6278,13 +6286,13 @@
(2) Eestis tagatakse kolmanda isiku õigused loovutatavale varale ja loovutatav vara tagastatakse õigustatud menetlusvälisele isikule pärast kohtuotsuse jõustumist.
#### 2. jaotis *Loovutamismenetlus*
#### 2. jaotis Loovutamismenetlus
##### § 498. Euroopa vahistamismääruse täitmiseks pädevad asutused
(1) Eestile esitatud Euroopa vahistamismäärust on pädev menetlema ja loovutamisotsust vastu võtma:
1) Tallinna Linnakohus, kui isik on kinni peetud Tallinnas või Harju, Rapla, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Lääne, Hiiu, Saare või Pärnu maakonnas;
1) Harju Maakohus, kui isik on kinni peetud Tallinnas või Harju, Rapla, Lääne-Viru, Ida-Viru, Järva, Lääne, Hiiu, Saare või Pärnu maakonnas;
2) Tartu Maakohus, kui isik on kinni peetud Jõgeva, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru või Valga maakonnas.
@@ -6382,7 +6390,7 @@
(1) Loovutamismenetluses tehtud loovutamismääruse või loovutamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku § 386 lõikes 2 sätestatud korras kolme päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.
(2) Määruskaebus esitatakse Tallinna Linnakohtu määruse peale Tallinna ringkonnakohtusse ja Tartu Maakohtu määruse peale Tartu ringkonnakohtusse.
(2) Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtu määruse peale Tallinna ringkonnakohtusse ja Tartu Maakohtu määruse peale Tartu ringkonnakohtusse.
(3) Määruskaebus vaadatakse ringkonnakohtus kirjalikus menetluses läbi kümne päeva jooksul, arvates asja saabumisest ringkonnakohtusse.
@@ -6404,7 +6412,7 @@
(2) Kirjalikul kokkuleppel taotleva riigiga võidakse isik, kelle loovutamine on edasi lükatud, loovutada taotlevale riigile ajutiselt.
#### 3. jaotis *Vahistamismääruse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile*
#### 3. jaotis Vahistamismääruse esitamine Euroopa Liidu liikmesriigile
##### § 507. Euroopa vahistamismääruse esitamine
@@ -6418,7 +6426,7 @@
##### § 508. Euroopa vahistamismääruse vorm ja edastamise viis
(1) Euroopa vahistamismääruse vormi kehtestab justiitsminister.
(1) Euroopa vahistamismääruse vormi
(2) Vahistamismäärus edastatakse taotlevale riigile kirja teel, elektronpostiga või muul üleskirjutust võimaldaval viisil.