LegalizeReform history
Kriminaalmenetluse seadustik
96 versions
· 2004-06-30 — 2025-12-21
2025-12-21
2025-12-31
2025-10-11
2025-07-05
2025-04-26
2024-12-31
2024-10-31
2024-06-30
2024-06-16
2024-03-31
2023-12-31
2023-08-31
2023-04-30
2023-03-31
2023-03-20
2023-03-10
2021-12-31
2021-07-14
2021-01-07
2020-12-31
2020-05-06
2019-12-31
2019-12-29
2019-06-30
2019-03-14
2019-02-14
2018-12-31
2018-12-16
2018-06-09
2017-12-31
2017-10-31
2017-07-05
2017-06-30
2017-06-04
2017-03-31
2017-01-31
2017-01-09
2016-12-31
2016-08-31
2016-06-30
2016-05-29
2016-01-15
2015-12-26
2015-04-30
2015-03-28
2014-12-31
2014-07-12
2014-06-30
2014-05-30
2014-03-07
2013-12-31
2013-10-26
2013-08-31
2013-07-14
2013-05-31
2013-05-09
2013-04-29
2013-04-25
2013-03-31
2012-12-31
2012-11-12
2012-07-31
2012-07-08
2012-07-02
2012-04-09
2011-12-31
2011-08-31
2011-04-04
2010-12-31
2010-12-30
2010-06-17
2010-05-31
2010-02-28
2010-02-26
2009-12-31
2009-07-23
2008-12-31
2008-12-21
2008-07-27
2008-07-14
2008-06-30
2008-05-22
2008-01-01
2007-12-31
2007-07-13
2007-02-24
2007-02-17
2007-01-31
2006-11-17
2006-07-15
2006-05-24
2006-04-13
2005-12-31
2005-07-20
2005-02-28
2004-06-30
KrMS
original version
Text at this date
Changes on 2023-03-31
@@ -74,6 +74,8 @@
7) selgitama füüsilisest isikust kannatanule tema õigust pöörduda ohvriabitöötaja poole ning saada vajaduse korral ohvriabiteenuseid ja vägivallakuriteo ohvritele ettenähtud riiklikku hüvitist ning selgitama seda, milliseid käesolevast seadustikust tulenevaid võimalusi kannatanu turvalisuse tagamiseks saab kasutada.
(2) Kui Politsei- ja Piirivalveamet, prokuratuur või kohus on käesoleva seaduse § 37<sup>2</sup> lõikes 1 sätestatud hindamise tulemusena tuvastanud, et kannatanu võib vajada ohvriabiteenuseid, edastatakse kannatanu andmed ohvriabi seaduses sätestatud korras Sotsiaalkindlustusametile.
##### § 9. Isikuvabaduse tagamine ning inimväärikuse austamine
(1) Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi.
@@ -474,11 +476,11 @@
##### § 37<sup>2</sup>. Füüsilisest isikust kannatanu individuaalsete kaitsevajaduste hindamine
(1) Menetleja on kohustatud hindama, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse arvata, et füüsilisest isikust kannatanu vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset.
(1) Menetleja on kohustatud hindama, kas esineb asjaolusid, mis annavad aluse arvata, et füüsilisest isikust kannatanu vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset, sealhulgas ohvriabiteenuseid.
(2) Hindamisel võetakse arvesse kannatanu isiksuseomadusi, kuriteo raskust ja laadi, kahtlustatava isikut, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja kannatanule tekitatud kahju. Alaealise kannatanu puhul eeldatakse, et ta vajab kriminaalmenetluses erikohtlemist ja kaitset.
(3) Hindamise tulemusel otsustatakse, milliseid käesolevas seadustikus sätestatud kannatanu turvalisust tagavaid võimalusi on võimalik kasutada, samuti seda, kas ülekuulamine tuleb läbi viia kannatanu erivajadustele kohandatud ruumis, eriliste kaitsevajadustega kannatanu ülekuulamiseks koolitatud spetsialisti poolt või tema osalusel või võimaluse korral kogu menetluse jooksul sama isiku poolt.
(3) Hindamise tulemusel otsustatakse, milliseid käesolevas seadustikus sätestatud kannatanu turvalisust tagavaid võimalusi on võimalik kasutada, samuti seda, kas ülekuulamine tuleb läbi viia kannatanu erivajadustele kohandatud ruumis, eriliste kaitsevajadustega kannatanu ülekuulamiseks koolitatud spetsialisti poolt või tema osalusel või võimaluse korral kogu menetluse jooksul sama isiku poolt või kas eriliste kaitsevajadustega kannatanu võib vajada ohvriabiteenuseid.
##### § 38. Kannatanu õigused ja kohustused
@@ -3528,7 +3530,7 @@
4) sõltuvus- või muu ravi;
5) lepitusteenus;
5) vahendusteenus;
6) muu asjakohane kohustus.
@@ -3590,9 +3592,9 @@
(6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
##### § 203<sup>1</sup>. Kriminaalmenetluse lõpetamine leppimise tõttu
(1) Kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga leppinud käesoleva seadustiku §-s 203<sup>2</sup> sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud:
##### § 203<sup>1</sup>. Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteoga tekitatud kahju heastamise tõttu
(1) Kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav või süüdistatav on kannatanuga kokku leppinud kuriteoga tekitatud kahju heastamises käesoleva seadustiku §-s 203<sup>2</sup> sätestatud korras, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud:
1) karistusseadustiku §-des 133<sup>1</sup>, 133<sup>2</sup>, 134, 138–139, 141<sup>1</sup> ja 143 nimetatud kuritegudes ning §-s 144 nimetatud kuriteos, kui kannatanu on noorem kui kaheksateistaastane;
@@ -3602,9 +3604,9 @@
4) inimsusevastastes ja rahvusvahelise julgeoleku vastastes, riigivastastes, ametialastes, üldohtlikes ning õigusemõistmise vastastes kuritegudes.
(2) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde lepitaja, prokurör, kannatanu, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
(3) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita käesoleva seadustiku § 203<sup>2</sup> lõikes 3 sätestatud lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Määruse koopia saadetakse lepitajale.
(2) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde vahendaja, prokurör, kannatanu, kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
(3) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita käesoleva seadustiku § 203<sup>2</sup> lõikes 3 sätestatud vahenduskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Määruse koopia saadetakse vahendajale.
(4) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.
@@ -3614,19 +3616,19 @@
(7) Kannatanul on õigus esitada kaebus käesoleva paragrahvi alusel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul käesoleva seadustiku §-des 228–232 või §-des 383–392 sätestatud korras.
##### § 203<sup>2</sup>. Lepitusmenetlus
(1) Prokuratuur või kohus võib käesoleva seadustiku § 203<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud alustel saata kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu lepitusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu leppimiseks ning kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Lepitusmenetluse rakendamiseks on vajalik kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolek. Alaealise või psüühikahäirega isiku puhul on vajalik ka tema vanema või muu seadusjärgse esindaja või eestkostja nõusolek.
(2) Prokuratuur või kohus saadab lepitusmenetluse rakendamise määruse lepitajale lepitamise korraldamiseks.
(3) Lepitaja vormistab leppimise kirjaliku lepituskokkuleppena, millele kirjutavad alla kahtlustatav või süüdistatav ja kannatanu ning alaealise või psüühikahäirega isiku seadusjärgne esindaja või eestkostja. Lepituskokkulepe peab sisaldama kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi. Lepituskokkulepe võib sisaldada muid tingimusi.
(4) Lepitaja saadab prokuratuurile lepituse käiku kirjeldava aruande. Leppimise korral lisatakse aruandele lepituskokkuleppe koopia.
(5) Pärast kriminaalmenetluse lõpetamist kontrollib lepitaja käesoleva seadustiku § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud korras kohustusena kinnitatud lepituskokkuleppe tingimuste täitmist. Lepitajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Kohustuse täitmisest või täitmata jätmisest teavitab lepitaja prokuratuuri.
(6) Lepitajal on oma ülesannete täitmisel õigus prokuratuuri või kohtu loal ja tema määratud ulatuses tutvuda kriminaalasja materjalidega. Lepitaja on kohustatud hoidma saladuses talle seoses lepitusmenetlusega teatavaks saanud asjaolud. Kohus või prokuratuur võib lepitaja välja kutsuda suuliseks küsitlemiseks, et selgitada lepitusmenetluse kokkuleppe sisu.
##### § 203<sup>2</sup>. Vahendusmenetlus
(1) Prokuratuur või kohus võib käesoleva seadustiku § 203<sup>1</sup> lõikes 1 sätestatud alustel saata kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu vahendusmenetlusse eesmärgiga saavutada kokkulepe kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. Vahendusmenetluse rakendamiseks on vajalik kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolek. Alaealise või psüühikahäirega isiku puhul on vajalik ka tema vanema või muu seadusjärgse esindaja või eestkostja nõusolek.
(2) Prokuratuur või kohus saadab vahendusmenetluse rakendamise määruse vahendajale vahendamise korraldamiseks.
(3) Vahendaja vormistab vahendamise kirjaliku vahenduskokkuleppena, millele kirjutavad alla kahtlustatav või süüdistatav ja kannatanu ning alaealise või psüühikahäirega isiku seadusjärgne esindaja või eestkostja. Vahenduskokkulepe peab sisaldama kuriteoga tekitatud kahju heastamise korda ja tingimusi. Vahenduskokkulepe võib sisaldada muid tingimusi.
(4) Vahendaja saadab prokuratuurile vahenduse käiku kirjeldava aruande. Kui kahtlustatav või süüdistatav ja kannatanu on saavutanud kokkuleppe kuriteoga tekitatud kahju heastamises, lisatakse aruandele vahenduskokkuleppe koopia.
(5) Pärast kriminaalmenetluse lõpetamist kontrollib vahendaja käesoleva seadustiku § 203<sup>1</sup> lõikes 3 sätestatud korras kohustusena kinnitatud vahenduskokkuleppe tingimuste täitmist. Vahendajal on õigus nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. Kohustuse täitmisest või täitmata jätmisest teavitab vahendaja prokuratuuri.
(6) Vahendajal on oma ülesannete täitmisel õigus prokuratuuri või kohtu loal ja tema määratud ulatuses tutvuda kriminaalasja materjalidega. Vahendaja on kohustatud hoidma saladuses talle seoses vahendusmenetlusega teatavaks saanud asjaolud. Kohus või prokuratuur võib vahendaja välja kutsuda suuliseks küsitlemiseks, et selgitada vahendusmenetluse kokkuleppe sisu.
##### § 204. Kriminaalmenetluse lõpetamine välisriigi kodaniku toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos